Hiiumaa Spordiliidu põhikiri

I Üldsätted

1.1. Ühendus Hiiumaa Spordiliit (edaspidi ühing) on avalikes huvides tegutsev juriidilistest isikutest spordiklubisid koondav vabatahtlik ühendus.

1.2. Ühingu nimi on Ühendus Hiiumaa Spordiliit (lühend SL, inglise keeles Hiiumaa Sport Association) ja ühingu asukoht on Hiiumaa vald, Eesti Vabariik ning tegevuspiirkond on Hiiu maakond.

1.3. Ühing on sõltumatu organisatsioon ja ei ole ühegi teise organisatsiooni sektsioon.

1.4. Ühingu eesmärgiks on sporditegevuse arendamine Hiiumaal ning spordi ja tervislike eluviiside arenguks vajalike tingimuste loomisele kaasa aitamine.

1.5. Oma eesmärkide saavutamiseks viib ühing ellu järgmisi tegevusi:
1.5.1. koondab ja ühendab Hiiumaal tegutsevaid spordiklubisid, -seltse ja -ühendusi;
1.5.2. esindab oma liikmete huve ja vahendab teavet ning annab soovitusi suheldes riigi, kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ning kodanikuühendustega;
1.5.3. arendab koostööd teiste üleriigiliste ja piirkondlike spordiorganisatsioonidega, kodanikeühendustega, riiklike asutuste ning kohalike omavalitsustega;
1.5.4. planeerib koostöös liikmetega liikumisalaseid tegevusi;
1.5.5. korraldab rahvusvaheliste üleriiklike ja maakondlike spordiürituste, samuti spordialase koolituse ja enesetäiendamise läbiviimist;
1.5.6. toetab ja tunnustab sportlasi, sporditöötajaid ja -aktiviste;
1.5.7. määrab ja eraldab ühingu poolt kehtestatud korra alusel stipendiume;
1.5.8. viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu käsutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor – ning reklaamilepinguid;
1.5.9. edendab ühistegevust ühingu liikmete huvidest lähtuvalt ja häid sporditavasid, traditsioone ning spordiliikumise põhimõtteid arvestades.

1.6. Ühendusel on oma eelarve, pangakonto ja logo.

1.7 Ühing on asutatud 14. detsembril 1993. aastal.

II Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning ühingust väljaastumise ning väljaarvamise kord ja tingimused

2.1. Ühingu liikmeks võib astuda tegutsev juriidiline isik kelle põhitegevuseks on spordi arendamine, kes nõustub ühingu eesmärkidega ning on nõus täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.

2.2. Ühingu liikmeks saada soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud isikule.

2.3. Kõik ühingu liikmed võivad ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel.

2.4. Ühingu juhatus võib ühingust välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab vastukäivaks ühingu eesmärgile, kes ei täida ühingu põhikirja või kes ei tegutse või kes ei ole esitanud spordi- ja äriregistrile andmeid kahe järjestikuse aasta jooksul.

2.5. Ühingu juhatus teatab väljaarvatavale väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada küsimus läbivaatamiseks üldkoosolekule.

III Liikmete õigused ja kohustused

3.1. Ühingu liikmetel on õigus:
– võtta osa ja olla esindatud kõigil ühingu üritustel ja tegevustes;
– võtta osa sõna- ja hääleõigusega üldkoosolekust;
– saada teavet ühingu tegevuse kohta;
– astuda ühingust välja;
– olla valitud ühingu juhtorganitesse;

3.2. Ühingu liikmetel on kohustus:
– tunnistada ühingu eesmärke ning järgida ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;

IV Üldkoosolek

4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl.

4.2. Üldkoosoleku pädevus:
– ühingu põhikirja muutmine;
– ühingu eesmärgi muutmine;
– ühingu arengukava ja tegevuskavade kinnitamine;
– juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
– juhatuse liikmete, juhatuse esimehe ja revidendi määramine ja tagasikutsumine;
– majandusaasta aruande kinnitamine;
– ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
– muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3. Ühingu üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Üldkoosolek kutsutakse kokku, kui ühingu juhatus leiab selle vajaliku olevat või vähemalt 1/10 ühingu liikmeist palub põhjendatult ühingu juhatusel seda teha.

4.4. Juhatus informeerib oma liikmeid hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumispäeva üldkoosoleku toimumisajast ja -kohast ning päevakorrast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4.5. Kui ühingu liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama ühingu juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist.

4.6. Ühingu üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik ühingu liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl.

4.7. Juhtudel, milliste kohta seaduses pole sätestatud teisiti, loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest ühingu liikmetest.

V Ühingu juhatus

5.1. Ühingu alaliselt tegutsev juhtimisorgan on juhatus kelle üheks liikmeks on ühingu igapäevast tegevust korraldav ja ühingut esindav juhatuse esimees. Ühingu juhatusse kuulub vähemalt kolm kuid mitte rohkem kui viis liiget.

5.2. Juhatuse pädevusse kuulub:
– ühingu igapäevategevuse korraldamine;
– ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;
– ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;
– majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
– ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele.

5.3. Üldkoosolek valib juhatuse esimehe ja juhatuse liikmed. Juhatuse liige osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest. Juhatus valitakse viieks aastaks.

5.4. Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes ühiselt välja arvatud juhatuse esimees, kes esindab ühingut ainuisikuliselt.

5.5. Juhatuse liikme võib ühingu üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.

5.6. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees.

5.7. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.

5.8. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.

VI Kontrollorganid

6.1 Kontrolli ühingu finantsmajandusliku tegevuse üle teostab revident, kes fikseerib omapoolse aruande raamatupidamise kohta ühingus vähemalt kord aastas.

VII Majandustegevus

7.1. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Juhatus korraldab Liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.

VIII Ühinemine, jagunemine, likvideerimine

8.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.

8.2. Ühenduse likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

8.3. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

Käesolev deklaratsioon on esitatud ning vastu võetud 133. ROK-i konverentsil Buenos Aireses olümpialiikumise nimel.
09.10.2018.

Käesolev deklaratsioon on vastu võetud EOK täitevkomitee koosolekul
22.04.2021