Kevad on käes. Ilmad on soojemad ja päevavalgust näidatakse järjest rohkem. Ennem kui tennisesõbrad haaravad rehad, roobid, labidad ja rullid ning hakkavad välisväljakuid korrastama, peetakse maha traditsiooniline Munadepüha turniir.
Kui korvpalli maastikul peetakse Rapla fänne Eesti kõige aktiivsemateks tegelasteks, siis harrastustennise ringkondades hoiavad hiidlased lippu kõrgel. Üheks tõestuseks on Munadepüha turniir, kus kolme päeva jooksul peeti Hiiumaa Spordikeskuses maha palju tasavägiseid lahinguid ja segapaarismängu parimad selgusid alles pühapäeva õhtul. Hakkame järjest minema.
Reedene päev oli naispaaride päralt. Kakskümmend kaks tubli naist olid otsustanud haarata tennisereketi, et välja selgitada parimad. Sellel korral purjetasid turniiritabeli ühelt poolelt finaali Piret Ilves ja Liisi Maar ning teiselt poolt tulid neile vastu Lisett Tatar ja Kati Mölder. Suurema kogemusega Piret ja Liisi said sellel korral võidukarikad pea kohale tõsta. Tubli kolmanda koha võitsid Anni saar ja Kristiina Nõulik.
Laupäeval ootasid väljakud mehi. Sellest päevast sai korraldajatele tõeline peavalu, sest ei osanud ette näha, et nii palju tasavägiseid mänge on tulemas. Siinkohal oleks paslik öelda, et tennise kohtumise pikkus ei ole reeglina ajaliselt määratletud (juhul kui ei ole ajatennis), vaid mängitakse kindla arvu punktideni. See tähendab omakorda seda, et üks mäng võib kesta vähem kui tund ….. aga võib kesta ka üle mitme tunni. Ajaloo pikim profitennise kohtumine peeti aastal 2010 Wimbledoni turniiri avaringis, kui John Isner alistas Nicolas Mahut`i peale 11 tundi ja 5 minutit kestnud kohtumist seisuga 6:4, 3:6, 6:7 (7:9), 7:6 (7:3), 70:68. Hetkel ei hakka siin artiklis tennisereegleid lahti kirjutama aga kellel tekkis huvi siis Hiiumaa Tenniseklubis on juba tublisti üle saja liikme ja nad on hea meelega nõus valgustama selle imelise spordiala tagamaid. Kirjeldatud rekordmatši valguses saan allakirjutajana öelda, et tänu sellele mängule kuulsin ma esimest korda nime John Istner . Minu silmis tegid selle eduka sportlase eriliseks kaks asja; pikkus 208 cm ja mängutarkus. Pikkust me elus valida ei saa aga tarkus on igaühe enda teha. Pean tunnistama, et selle mehe tegemisi olen palju jälginud ja nii mõndagi enda mängudes väljakule kaasa toonud. Eelmisel aastal oli au istuda Ameerikas toimuva US Open turniiri väljaku esireas, otse väljakul karjääri viimast mängu pidava John Istneri pingi ning teises reas istuva tema treenerite meeskonna vahel. Seda elamust ei ole võimalik sõnades hetkel kirjeldada. See võttis siis silma märjaks ja teeb seda ka nüüd, kui mõtlen sellele hetkele tagasi. Aga ok, aitab sellest heietamisest – läheme Munadepüha turniiriga edasi. Õhtuhämaruses oli selge, et sellel korral said finaalis napi võidu Ago Rist ja Rando Reining, kelle paremust pidi tunnistama Andres Tammeveski ja Meelis Tursk. Kolmanda koha teenisid Leemet Käär ja Georg Linkov.
Pühapäev oli kõige pikem päev, sest siis astusid võistlustulle segapaarid. Tuues välja tennise erinevusi siis näiteks Saaremaal ei ole miskipärast segapaarides mängimine eriti populaarne. Samas Hiiumaal võiks öelda, et see on lausa meie tennise kaubamärk. Sellel korral osales turniiril 28 tubli tennisesõpra ja õhtuks oli selge, et selle korra edukamad olid Maarika Matt ja Rando Reining, kes finaalis alistasid Piret Ilvese ja Janek Maari. Tubli kolmas koht kuulus Riin Liplikule ja Andres Tammeveskile. Väga tubli mängu eest väärib eraldi mainimist õde-venda Ingrid Hein ja Erki Rist. Kuna sellel korral jäi neil esikolmikusse jõudmisest paar nappi punkti puudu siis loodame nii teid kui teisi meie korraldatavate võistluste uustulnukaid näha juba järgmistel turniiridel. Kui traditsiooniliselt said parimad võitjakarikad ja kingikotid, siis sellel korral pani Sportland välja kaks 175 eurist tennisejalatsite kinkekaarti, mille omanikuks said turniiril osalejad, kellel oli kõige rohkem õnne. Kõikide osalejate vahel naeratas sellel korral fortuuna Laura Valtingule ja Andres Tammeveskile. Rääkides järgmisest suuremast Hiiumaal toimuvast tennisevõistlusest siis selleks on 1.-2. juunil toimuv „Wiscosa Hõbekala ja Õlle Kapp“ nimeline turniir, mis soosiva ilma korral avab Kärdla südalinnas asuvate välisväljakute hooaja.
Selle kirjatüki lõpetuseks soovin korraldajana tänada kõiki osalejaid ja abilisi. Hinge teeb rõõmsaks, et meie kodusaare väljakutel võib näha palju tennisesõpru, kellel hulgast leidsime sellel korral nii tennise teekonna alguses olevaid mängijaid, kui ka lausa tennise maailmameistri.
